Rein Rannapi aegumatud laulud on publikut kõnetanud juba üle viiekümne aasta. Täna kuuleme neid laule uues kuues Eesti Rahvusmeeskoori esituses. Laulud on koorile seadnud Siim Aimla, Kuldar Schüts ja Riivo Jõgi. Mikk Üleoja vaates on need seaded pigem uued kompositsioonid Rannapi laulude ainetel. Seaded on tehtud a cappella meeskoorile, ja esimestel kontsertidel need ka sellistena kõlasid, kuid uues kavas mängib Rannap ise kaasa, lisades eelmänge ja soolosid. Kavas on kõik Rannapi tuntumad ja armastatumad viisid.

Kontserdi kulminatsiooniks on kahtlemata Rannapi uus teos „Sõda sõitis“ koorile ja klaverile, mis on Eesti Kontserdi tellimus ja kõlab esiettekandes Haapsalu Valgete Ööde festivalil. Siin saavad nii koor kui ka Rannap etnoroki stiilis möllata. Rahvusmeeskooril on selleks kogemusi küllaga: ühised esinemised ansambliga Metsatöll, samuti mitme Rannapi teose ettekanded, nagu rokkooper „Nurjatu saar“, etnorokk-kantaat „Cantus Borealis“, kantaat „Ilus maa“ jt. Koor laulab eesti rahvaluulest pärit sõnadega, kuid mitte rahvaviisil, rokkstiilis klaver on aktiivne ning mürarohke saate- ja sageli ka soolopill.

Mõned Eesti rahvaluule read ja nende muusikalise tekstirütmi võimalused on mul meeles mõlkunud juba hilisteismeeast peale, kui töötlesin sageli eesti rahvalaule erinevates žanrites (jazz, improvisatsioon, rokk, klassika). Need on väga aktiivse artikulatsiooni ja rütmikaga read: „Sõda sõitis siia ilma, mässamine siia maale“. Idee oli jäänud seni teostamata, kuid nüüd leidsin selleks hea võimaluse. (Eks sõjateema ole praegu ka rohkem õhus kui varem.) Tundsin, et sellese kavasse võiks lisada ühe pisut pikema loo, kus gaasipedaal pikemalt täiesti põhja vajutada ja viia nii koor kui ka klaver äärmusteni. Räägin seda küll ajal, mil loomine on alles algjärgus, kuid usun, et võin sellele alla kirjutada ka siis, kui teos on valmis.

Rein Rannap