Kavas:
Bach. „Itaalia kontsert“ BWV 971
Schumann. Sonaat nr 3, op. 14
Fauré. Barkarool nr 3, op. 42
Skrjabin. Sonaat nr 4, op. 30
Fauré. Ballaad, op. 19
Skrjabin. Fantaasia, op. 28

Lucas Debargue vallutas muusikamaailma 2015. aasta suvel ühe hoobiga: tema esinemine Moskva XV rahvusvahelisel Tšaikovski konkursil tekitas publikus säärase vaimustuse, mida polevat olnud nähtud esimese Tšaikovski konkursi võitja Van Cliburni või ekstsentrilise geeniuse Glenn Gouldi ajast alates. Pärast sensatsioonilist etteastet Moskvas, kus ta pälvis žüriilt vaid neljanda preemia, olid tal sama aasta lõpuks taskus lepingud maailma ühe tähtsaima agentuuri Columbia Artists Managementiga ning plaadifirmaga Sony Classical.

Peale erakordselt sisuka ning kommunikatiivse mängu on Debargue’il ka oma lugu. Ta hakkas klaverit õppima alles kümneaastaselt ning loobus viieteistkümneselt viieks aastaks muusikast sootuks kirjanduse ja filosoofia kasuks. Debargue on Eesti klaverigurmaanidele tuttav nimi: loetud kuud pärast Moskva läbimurret õnnistas ta sisse Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja uue Steinway ning esines solistina Tallinna Kammerorkestri ees. Vahepealsetel aastatel maailma suurimates kontserdisaalides loomingulist küpsust ning pianistipagasit kogunud Debargue esineb Tallinnas seekord fantaasiaküllase ning mitmetahulise kavaga. Esimeses pooles kuuleme klassikalise muusika üht suurimat hittlugu, Bachi „Itaalia kontserti“ ning Schumanni romantiliselt voogavat sonaati f-moll, alapealkirjaga „Kontsert ilma orkestrita“; teises pooles kõrvutab Debargue originaalsel moel prantsuse hilisromantiku G. Fauré ning suure vene müstiku ja sümbolisti A. Skrjabini loomingut.