Isang Yuni “Sim Tjong” on loodud Saksa riigi tellimisel 1972. aasta Müncheni olümpiamängude avatseremoonia jaoks. Ooper esietendus samal aastal Baieri Riigiooperis ja sai kõrgelt kiita kui “Ida salapärase vaimumaailma väljendus sügavas helis ja läbimõeldud lavakujunduses”. Lääne muusikainstrumentidel esitatav ooper vahendab Ida tundmusi. Publiku ees on lummav ja liigutav lugu ohverdusest ja imelisest taassünnist, mis teostub armastuse müsteeriumi kaudu. Teos on eriti muljet avaldav traditsioonilise korea muinasjutu ja nüüdismuusika oskusliku seostamise poolest.

Peategelane Sim Tjong kasvab üles vaesuses, hoolitsedes pimeda isa eest. Ühel päeval ennustab Munk Sim Tjongile, et isa saab taas nägijaks, kui annetada 300 kotti riisi. Sim Tjong asub meeleheitlikult täitma lubadust kinkida isale nägemine. Algab katsumusrohke teekond. Sim Tjong otsustab merre hüpates end ohverdada Draakonikuningale. Ta ärkab sügaval Draakonikuninga palees, südames mure isa saatuse pärast, ning otsib võimalust naasta maisesse maailma. Appi tulevad taevalikud jõud, kes otsustavad, et Sim Tjong väärib teist võimalust – tal lubatakse naasta maisusesse. Öö hämaruses, tormisel merel sünnib ta uuesti kauni lootoseõie seest. Uskumatut taassündi märkab kuningas, kes lummatuna tema ilust ja saladuslikust ilmumisest, armub hetkega ja palub Sim Tjongi endale naiseks. Sim Tjong aga seab tingimuse – ta peab enne pulmi nägema isa. Pulmade eel õnnestub Sim Tjongil taaskohtuda isaga, kes elab pimedana viletsuses, üksiku ja õnnetuna. Tänu tütre armastusele ja maagilisele hetkele avanevad isa silmad. Ooper kulmineerub suurejoonelise pulmapeoga, Sim Tjongist saab keisrinna. Ennustus täitub – ta toob maailmale valguse.