Eesti Kontserdi sügishooaeg toob publiku ette neli uut kontserdisarja

Sügishooajal rõõmustab Eesti Kontsert publikut uute kontserdisarjadega, mis pakuvad rännakuid kaugetesse aegadesse, paitavad kõrva kaunite romanssidega, seovad üheks muusika ja tehnoloogia tippsaavutused ning pakuvad põnevat elamust alateadvuse ja muusika ühendamisel.

Sügishooajal avab äsja renoveeritud Maarjamäe lossis uksed romantiline vene salong, kus põimitakse kokku sõna- ja helikunst, luues atmosfääri, mis pakub elamusi nii silmale kui ka kõrvale. Vene romanss on sümbioos vene heliloomingust ning luulest. Publikuni jõuab muusika ja poeesia imeline sulam, milles kehastub ehtne vene hing – see kaebleb ja kahetseb, juubeldab ja kannatab, valutab maailma pärast südant ja naudib põhjani oma hingevalu. Ometi ei mõju muusika ülepaisutatult ega ebausutavalt, vastupidi, see on erakordselt siiras ja sugestiivne.

Kontserdisarja avaõhtul, 15. septembril kell 17 esitavad Priit Volmer, René Soom ja Jaanika Rand-Sirp Sviridovi, Tšaikovski, Dargomõžski, Rahmaninovi laule, aga ka vene rahvamuusikat. Seda kontserti on igati sobilik nimetada muusikaliseks etenduseks oma ajastu salongi võtmes, rahvusooperi suurepärased solistid Priit Volmer ja René Soom on igati veenvad ja nauditavad laval ka näitlejatena.

Sarja „Vene salong“ teine kontsert toimub Maarjamäe lossis 1. detsembril ning siis esitab romansse tenor Vjatšeslav Reznitšenko, luulet loeb Jaak Jõekallas ning klaveril musitseerib Riina Pikani. Kõlavad Rahmaninovi, Tšaikovski, Fomini, Prozorovski, Vertinski romansid ning Puškini ja Severjanini luule. Vjatšeslav Reznistšenko on kõrgelt hinnatud rahvusvaheliste konkursside laureaat, keda on esile tõstetud just vene romansside tundeküllase esitajana. Jaak Jõekallas lisab aga võimeka näitleja ning lauljana romansikontserdile poeesianüansi. Publiku ette jõuab meeldejääv sümbioos muusikast ja luulest kogu selle rikkuses ning ilus.

Sarja järgmised kaks kontserti jõuavad Maarjamäe lossis publiku ette kevadhooajal. Kontserdisari valmib koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

Eesti sajanda sünnipäeva puhul jõuab kuulajate ette kontserdisari „Eesti ajastud“, mis käsitleb olulisi perioode meie maa ajaloos ning muusikat, mis on kodumaal kõlanud. Eesti Ajaloomuuseum juhib kontsertidel tähelepanu mõnele tutvustatava perioodi iseloomulikule esemele. Sõnalise sissejuhatuse kultuuri- ja muusikaruumi teeb igal kontserdil ajaloolane Jaak Juske.

Uus kontserdisari võtab esimesena luubi alla Rootsi aja. 20. septembri õhtul kell 19 esineb Tallinnas Suurgildi hoones ansambel Triskele, kes tutvustab rootsi ja rannarootsi muusikat, mille mõjud on meie rahvamuusikas, eriti Lääne-Eestis ja saartel, laialt levinud. Ansambel on 20 tegutsemisaasta jooksul töötanud läbi erinevate maade ja rahvaste muusikatraditsioonid, loonud oma unikaalse kõlapildi ning muljetavaldava pillikogu. Lisaks rahvapärasele laulmisviisile kõlavad eesti, aga ka Euroopa keskaja instrumendid.

Sarja teine kontsert on publiku ees 22. novembril, kui Suurgildi hoones esineb hansa-aja muusikaga ansambel Rondellus. Kavas on muusika, mis kõlas hansaliidu aegadel nii Tallinna kaupmeeste gildides kui ka tänavatel. Nii nagu kaupmehed rändasid ühest maailma otsast teise, nii oli parim muusika renessansiaegses Euroopas rahvusvaheline. Kuigi tolle aja inimesel ei olnud kasutada meiega võrreldavaid transpordi- ja kommunikatsioonivahendeid, levisid kõige tuntumad laulud üle merede, maade ja riigipiiride. Nii võib mõnest populaarsest meloodiast leida versioone kümnetes erinevates väljaannetes ja käsikirjades üle terve Euroopa. Sageli inspireerisid need viisid heliloojaid omi seadeid looma ja nii on meloodia algset autorit mõnikord lausa võimatu kindlaks teha.

Kevadhooajal saavad kuulajad sarjas „Eesti ajastud“ osa venestusperioodi muusikast ning ärkamisaegsest koorimuusikast. Kontserdisari valmib koostöös Eesti Ajaloomuuseumiga.

Alateadvus ja tehnoloogia sümbioosis muusikaga

Kontserdisari „Mängud alateadvusega“ ühendab muusika psühholoogia ja ajuteadusega. Eesti inimene huvitub enesearengust, vaimsest tervisest ja hakkamasaamisest elus ning nüüd seotakse psühholoogia muusikaga. Uues sarjas on muusika ja sõnumi vastuvõtuks loodud head tingimused, kus kõik segav on viidud miinimumini.

Sarja esimene osa kannab pealkirja „Muusika ja aju“ ning jõuab publiku ette 24. oktoobril kell 19 Vaba Lava saalis, kus ajuteadlane Jaan Aru räägib huvitavaid ja naljakaid lugusid sellest, kuidas meie aju toimib. Toredaid näiteid ja võrdlusi jagub nii tuntud inimeste kui ka laste ja loomade kohta. Aru viib kohapeal publikuga läbi ka eksperimente. Muusikat teevad Silvia Ilves tšellol ja hollandi viiuldaja ning uue festivalisuuna edukas korraldaja Anastasia de Haan. Muusikast ja lugudest on moodustatud sisulised paarid, mida ilmestab visuaal. See on omamoodi sissejuhatus järgnevatele kontsertidele, mis toimuvad koostöös Muusikateraapia Keskusega.

Hooaja jooksul on tulemas kuus kontserti, mille muusika paneb jooksma elavad kujutluspildid: „Skrjabin – värvid ja ekstaas“, „Bach ja marimba – meditatsioon“, „Chopin ja Liszt – romantism ja tunded“, „Beethoven – revolutsioon ja dramatism“, „Kodumaastikud“, „Helirännakud ruumis – džäss-vokaal-improvisatsioon“. Esinejateks on valitud need, kes kõige eredamalt seda muusikat teevad.

Igale kontserdile teeb sissejuhatuse muusikaterapeut Alice Pehk, kes viib kuulajad muuhulgas vastuvõtlikumasse, teadvust avardavasse seisundisse, mis võimaldab paremini iseendasse vaadata, ulatudes teadvuse sügavamate kihtideni, kuhu argirütmis ei pruugi küündida.

Kontserdisari „Tehnoloogia“ toob aga publiku ette kaksikpaketi: uusimad tehnoloogilised lahendused ja nendega koos loodud või haakuv muusika.

Sarja avapäeval, 8. novembril, on Estonia kontserdisaalis avatud tehnoloogianäitus, kus tutvustatakse Eestis tegutsevate tehnoloogiafirmade põnevaid tooteid. Näitusel on mitu alajaotust: teadus, mängud, muusika, õpe. Kõiki eksponaate saab ise proovida ja nendega midagi kohapeal ka valmis teha (nt 3D printimine, mõtte abil roboti juhtimine, virtuaalreaalsusprillide uute võimaluste katsetamine jpm). Koolidel on võimalik eelregistreerimisega tulla ka klasside kaupa. Fuajees liugleb ringi ja tervitab rahvast Hansabi robot, kes hakkab mängima halastajaõde ja laulma elektroonilises ooperis. Audiokinetica esitleb aga trummi, mida mängib tehisintellekt. Näitus on kõigile tasuta.

Kuna selle sarja kontserdid on loomult väga erinevad, toimuvad need erinevates Tallinna saalides: Erinevate Tubade Klubis, Telliskivi keskuse Mustas saalis, Kultuurikatlas, Estonia kontserdisaalis.

Sarja avab 8. novembril kell 18 Estonia kontserdisaalis kontsert „Vaata enda ümber, vaata enda sisse“, kus musitseerib ansambel U: ning elamust pakub virtuaalreaalsus. Eesti heliloojad Tatjana Kozlova-Johannes, Märt-Matis Lill ja Liisa Hirsh kirjutavad ansamblile U: kohaspetsiifilised teosed, mis on inspireeritud valitud kohtadest Eesti looduses. Need kohad filmitakse 360 kraadi kaamerate abil ning materjalist sünnib koos muusikaga hoolikalt kujundatud terviklik kunstiteos. Publik saab kontserdil kasutada VR-peaseadmeid, mille abil on kuulajatel võimalik viibida looduses, kaugel kontserdisaalist – vaadata ringi, vaadelda detaile, süveneda valguse vahetusele ning kohtade meeleoludele. Samas mängivad U: muusikud kontserdisaalis kohapeal ning kuulajaid ümbritsevad ka eelsalvestatud või elektrooniliselt kujundatud helid. Tulemus on mitte pelgalt põnev eksperiment, vaid sügav, sissepoole suunduv ja kunstiliselt tugev personaalne kogemus.

Sarja järgmised kontserdid on publiku ees kevadhooajal.

Foto: Ansambel Triskele